laupäev, 6. detsember 2014

Maisileib.

POPMUUSIKU ARGIPÄEV

kuna te nii väga tahtsite teada
siis minu päev algab lõuna paiku
umbes sel ajal ärkan
söön oma igahommikuse maisipudru
mis mulle ukse taha tuuakse
teen nagu loeksin
riigi ainust ajalehte
kuni järelvaataja
on oma külastuse lõpetanud
ning mu rahule jätnud

pärast seda noogutan köögikaamerale
ja lahkun kodust keskarhiivi poole
sissepääsu juures näitan turvatöötajale
kõrgtähisega dokumenti
mult võetakse kõik isiklikud esemed
peale rõivaste ja prillide

arhiivis olen tavaliselt üksinda
rituaali kohaselt kuulan alustuseks
ühe loo meie suurelt klassikult sulmunilt
enne kui teiste vanade lintide kallale asun
selle viieteistkümne ametis oldud aasta jooksul
olen jõudnud alles täheni i
ja see on kõigest ühe tähestiku raames

kuulan umbes neli tundi järjest muusikat
ja teen seejärel lõunapausi
sööklas olen enamasti ainus külastaja
teised on kas arhivaarid
või turvatöötajad

siis jätkan kuulamist
kuni õhtupimedani
ja lähen tagasi koju
ukse ette on jäetud
kas maisileiba või mingit proteiinikörti
sellest oleneb väga palju
maisileivaga tulevad paremad ideed

asetan maisileiva
oma väikse pianiino kõlakastile
et ta mul silme ees seisaks
ja kirjutan terve õhtu ja öö vältel
ühe täpselt kahe minuti pikkuse loo

valmis teose saadan kohe
järelvaatajaga keskasutusse
kus nad selle üle kuulavad
tavaliselt on nad rahul
ja siis on minu töö
selleks päevaks tehtud

kunagi ammu
kui see kõik algas
oli mul magamisega raskusi
sest mõtlesin vahetpidamata
kuidas küll mu lugu raadios kõlab
ja kuidas vastu võetakse
sest see on ainus muusika
mida raadiost lasta lubatakse
ja seega peab kõigile meeldima

kuid nüüd on sellest jäänud alles vaid
õnnis käsitöörõõm
ja uni on nii lõpmata
rahulik