pühapäev, 6. november 2016

Taavet

Vaatan oma keha ja mõtlen, kauaks teda veel jätkub, peab
ta vastu sellele paremale tulevikule, mis veel alles ees?
Siit ripub, sealt turritab ja taamal terendavad tassikoogid.
Ma pole kunagi teab mis vormis olnud, aga säde puusades ja
sitkus juure ümber veel püsib, õnneks.
Kuid põlved on hakanud külmade ilmadega valutama ja palavik
niidab palju hullemini maha kui mõned aastad tagasi. Ma pole
kolmkümmendki. Ekslesin hiljuti ühes palavikuunes ringi,
otsisin valgel jaaniööl oma voodit, et magama heita, aga kui
selle lõpuks leidsin, norskas seal keegi võõras ja hiiglasuur
mehejässakas. Tal polnud justkui ühtegi muret ega viga, nii
sügavalt magas. Karjusin, see on minu voodi! Ta vaatas mulle
korra ehmunult otsa, aga kukkus siis järsku laia häälega naerma.
Keha lausa rappus ja pöörles lõkerdades ja sel ei näinud lõppu
tulevat, ma kahanesin ikka aina pisemaks ja vähemaks, kuid
mehe jäsemed hakkasid äkki keha küljest lahti murduma, nii
kõvasti naeris, et pudenes lõpuks linade vahele nagu mure
liivaloss. Ärkasin üles, jalgu hõõrus mingi puru. Pidi olema
vara-varahommik, sest sa alles magasid, kuid ma ei suutnud
enam uuesti uinuda – mind vahetati välja!
Katsun vahel end ikka kokku võtta, käin ujumas ja jalutamas,
üritan mõnikord jälle jooksmisega algust teha, kütan mingeid
asju läbisegi, kuid harva jääb midagi külge. Michelangelo
tahutud kõhulihastega Taavetit minust ei saa. Minu keha suhe
fitnessiga on sama nagu mu vaimu suhe Euroopa kõrgkultuuriga:
ideed on ju õhus ja paljuski isegi omaks võetud, kuid siiski olen
vaid amööb perifeeriast. Taamal terendavad tassikoogid. Ükskõik
milline kultuur, ikka on see ilusate kultuur. Olgu see siis kasvõi
„koledust“ väärtustav vastukultuur, ka seal on
oma ilusad.
Aga ma tahan voodis võimalikult kaua vastu pidada, tahan olla
aastakümneid sinuga koos. See on minu tuli, see paneb mind
liikuma. Kui me selles bussis koos ei sõidaks, loksuks ta üksi,
tühja ja kõledana. Külm tuleb niikuinii, pärast head, pärast
halba, küsimus on, kui külm on praegu? Kui külmaks
laseme minna? Ma seon põlved sallidega kinni, tõmban
selga Adi dressid ja surun oma väiksed varbad botastesse.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar