teisipäev, 18. detsember 2012

Külalisluuletus "Rändaja õhtulaul" (Mart Mäger).

Kalju Sihhote-Alinis

Rändaja õhtulaul

Sihhote-Alin,
üksikult kaljult su kohal
heidaksin pilveks, uduks ja hallaks su üle,
olla hetk ja igavik enesest üle -
ole mina, ja mina olen sina:

õhtusse langen, sopkanõlvade vari,
seedermändide sajandisambad
valguses veel;
olen öö, hirvesõnn öös ja möirgan öhe,
tammedelt rabisen alla tõrude müras,
olen elujuur, imejuur hämaras kuskil,
olen tuulemurruna langenud tüved,
repetus, hallitus,
                       kõdunemine, kadumine,
araaliatihnikus rügan higine mees,
higi, higi nõretab, okkad kätesse;
olen nuga, püss, võbelev kompassinõel,
lõkkena lõdisen koitu eksinu öös,
olen mäejalam, laager, kuivikud, teevesi,
tulle vahitud tunnid,
ja siiski
sina mu ümber ja üle, -
olen omana võtmas ning viimas
su öösid, päevi ja pilte,
Sihhote-Alin.

Mart Mäger (Vesipapp), kogust "Aastaringist" (1975)
Kõrvalmärkus: südamelähedane.

2 kommentaari:

  1. See on väga ilus luuletus. Seda lugedes oleks nagu kirjanduslikult läbinud pika loodusmatka. See jääb alatiseks mälestustesse.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, Vesipapil on vahel ikka ütlemata võimsaid ridu. Algul pidasin teda ikkagi pigem filoloogiks-kirjandusteadlaseks-folkloristiks, aga nüüd - suuresti hiljutise "Taevasalla" kogu tõttu - pean teda pigem luuletajaks. Ilm on seal olemas.

      Kustuta