pühapäev, 26. aprill 2015

Vendeta.

*

meie klassi üks kaakidest

istus sügisel bioloogia tunnis vägisi minu kõrvale

meelitas kavaldas

ähvardas et kui ma talle nüüdsest alates

kontrolltööde ajal õigeid vastuseid ei näita

siis tema veel kaagim vanem vend

peksab mu vaeseomaks

nii et keegi mind pärast enam ära ei tunne

algul näitasingi hirmust

ta sai õpetajalt kiita

kuid ühel hetkel hakkasin meelega valesti vastama

ja halbu hindeid saama et teda mitte aidata

ütlesin ma tõesti ei tea mida alveoolid teevad

ja kuna ma ei osanud hästi valetada

(see oskus tuli hiljem)

sest nägu tõmbus iga kord arteriaalpunaseks

siis hakkasin isegi halvasti õppima

ei õppinud üldse enam

ma tõesti ei tea mida alveoolid teevad

ja nii paar aastat järjest

bioloogias heal juhul kolmed reas

nüüd vaatan taimi

neid kes aitasid mul ellu jääda

ega tunne nende nimesid ilma guuglita ära

vaevu mõistan kui sügavale ulatuvad juured

justkui oleksin kullerkuppudele liiga teinud

leidnud nad hiljem vaid läbi masingu

ega pole suutnud nende juurde tulla

lihtsalt kullerkuppude enda olemasolu tõttu

ma ei suuda liike eristada

näen rohelist ja õisi ühtse voolava eluna surmana

mis iga kord enda sisse ei lase

heidab hoiatamata mu pidevalt temast välja

ma hingan kullerkuppude jahedust

mida alveoolid teevad

ei mõista

ent see oli kuradima hea tunne

kui kaakinimene lõpuks istuma jäi

ja mina mitte

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar