kolmapäev, 12. oktoober 2016

Strasbourg

sügis 2006

Käisime klassiga europarlamendis, õnneks tulid sa ka kaasa.
Ega seal väga midagi peale selle suure maja, ilusa kiriku
ja vanade palkhoonete polnudki. Ja jõgi – jah, me oleme
Reini kaldal käinud! Muidu aga ikka üks peakumin,
kuiv ja kajav ametnikukõne katalaani keeles (ei ole vist
keelt, mis sellest pääseks) ning suitsetavad alaealised
sakslased palju parema hotelli ees kui see, kus ööbisime
meie. Üks Euroopa kolmest võimukeskmest? Olgu siis.
Ilusad trammid.
Ma olin aga peaaegu oma õnne tipus, sest me muudkui aga
rääkisime ja rääkisime, või noh, peamiselt ikka sina, aga
ikkagi! Uitasime tänavatel ja mööda jõge, sõime vanalinnas
head šokolaadi ja ostsime nurga tagant odavat veini. Ja
ikka rääkisime, absoluutselt kõigest. Võib-olla oli see
sellepärast, et su SIM-kaardil polnud Prantsusmaal levi,
aga mind ei huvita, see oli üks ilusamaid
aegu minu elus.
Lugesime koos ühte raamatut – siis, kui see veel teema
oli. Camus, loomulikult. Su sees oli mingi silmanähtav
pinge ja ma küsisin: „Praegu on ju kõik hästi, eksole?“
Sa eemaldusid akna poole, vaatasid, kuidas loojangupunas
vana raudteehoone peale uut klaaskuplit keevitati ja võtsid
pudelist natuke veini: „Ta räägib õiget juttu, ma tean seda,
ma tean seda nagu üdini, aga ikkagi on mul selline tunne,
et ... et Camus ei kuula mind päriselt. Muudkui aga räägib,
nii ilusasti peab oma monoloogi, aga üksi, ta ei kuula mind.“
Ma ei saanud aru, kas see oli mingi vihje või oli see lihtsalt
üks osake meie „keskkooli-intellektuaalide“ mängust.
Võib-olla ikkagi vihje, aga millele? Ma kuulasin ju – või
olid need mu silmad? Need sisse võetud, õgivad, ehk isegi
pealetükkivad silmad. Ma küll üritasin neid varjata, aga ...
Mul on tunne, et me ei teadnud siis lihtsalt veel, et armastus
ja isiklik vabadus ei ole vastandid. Kaugeltki mitte. Sina
mõtlesid, et kaotad vabaduse, mina aga, et armastuse.
Ja siis me varjasime kõike. Pole ime, et see meie tants nii
lombakas välja kukkus.
Tagasi lendasime öösel, vahtisin terve aja kuud, väike
keskkooli-romantik. Nii kui lennujaamast õue saime, hakkas
su mobla helisema.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar